Alalõpmata toimuvad kõiksugu loosimised. Küll ajakirja tellijate vahel, küll Verekeskuses doonorite hulgas, kes sedeli kasti on poetanud. Kas ma olen tõesti ainus, kes MITTE KUNAGI mitte midagi ei võida? Ei noh, kui ma tahaks seda parfüümi nii väga, siis ma läheks poodi ja ostaks. Aga põhimõtte pärast. Ma ei ole kunagi miskit võitnud.
Like seriously?! Kasvõi korra tahaks oma nime kuskilt listist avastada. Lihtsalt ümber lükata kogu seda halva õnne teooriat. Nii et palun, las ma võidan ka pastaka või testerisuuruses kätekreemi, mis mul lööbe tekitab!
3 arvamust:
Mina usun igasugu loosimiste puhul sellesse, et tuleb osaleda vaid nendes, mille auhinda sul tõesti vaja on. Ise osalesin sügisel Anne ja Stiili kummikuloosis, sest mul oli tõesti kummikuid vaja. Mõtlesin iga päev sellele, kui väga ma neid tahan, ning võitsingi. Ning asi pole üldse minu suures õnnes - näiteks lotoga ei võida ma kunagi. Ebavajalike asjade loosimises ma lihtsalt ei osalegi ning loodan nende asjade võitmise peale, mida mul väga vaja on :)
Eks tuleb siis edaspidi ainult objektiivi- ja autoloosimistes osaleda :)
Irooniline, et ma võitsin verekeskusest nukumuuseumi piletid. Ja üldse viimasel ajal võitnud kõiksugu toredat... spahoolitsused ja värgid. Niiet ju õnn ka Sinu õuele potsatab :)
Postitage kommentaar