Ma ei lähe ilma kohvita käima! Nagu päriselt! Kolmapäeva hommikul olin just oma mõnusalt aromaatse hommikukohvi kruusi kallanud, kui nägin selle kohutavat reaktsiooni piimaga. Ise võite arvata, mis juhtus. "Täna tuleb sitt päev." Oli minu kommentaar. Ja tuli ka. Kuna ma pole siiani suutnud uut piima osta, olen juba kolmandat hommikut ilma kohvita. Ja see on õudne! Terve tee tööjuurde olen nagu vati sees, käed-jalad on pehmed ja reaktsioonikiirus ohtlikult aeglane. Koosolekul jäin vähemalt 5 korda magama. Aju ei tööta, produktiivsus nullilähedane. Olen rikkis.
Ma vajan kohvi. Ja ma ei usu, et tegemist on kofeiini ergutava toimega, millest ma puudust tunnen. Pigem just meeliülendavast aroomist ja igahommikusest rituaalist, ajast iseenda ja Terevisiooniga. Vajan kohvi, sest tahan kohvi, sest see on üks väheseid naudinguid minu igapäevas. Oleks mul sinna juurde veel värskeid ajalehti ja croissante võtta.... oeh....
Selle asemel ma otsin Flickrist pilte... kohvist!
2 arvamust:
Kuidas sul õnnestub t ä n a p ä e v a l kohvist aroom kätte saada?
Effort, kullake, effortit tuleb panna :)
Postitage kommentaar